|
|
Kui Mart ja Terri lahkusid, siis ega mul erilist "plaani" valmis ei olnud, et mis nyyd edasi. Olin oodanud mingi marki:), aga kui seda ei tulnud, siis mangisin pisut lotot. Ja tundub, et kui ei voitnud jackpotti, siis nurkade mangu vahemalt:)
Olen viimase nadala olnud vaikeses mereaarses linnas louna India ida rannikul nimega Pondicherry. See on endine Prantsuse koloonia (kuni 1963.aastani) ning ilmselt seetottu erinev taiesti teistest India linnadest. Siin on sailinud Prantsuse arhitektuuri ning vaikesed lapsed, kes tanaval vastu tulevad ei hyya mitte "hello!" nagu mujal Indias, vaid "bounjour". Palju on prantsuse paraseid soogikohti, isegi kohvikuid. Minu, kui orienteerumisgeeniuse roomuks, moodustavad siinsed tanavad korraliku ruudustiku, mis tahendab, et praktiliselt voimatu on teed (ja pead) kaotada:) Tanavatel muuseas on prantsuse parased nimed, nagu Dumas, Rue de la Marine jne. Linn on monusalt pisike, taiesti paras ka jalgsi liikumiseks, aga ylimugav jalgrattaga liiklemiseks (mugav mitte liikluse vaid ennekoike distantside mottes). Ilmselt koikide eelpool nimetatud tunnuste tottu, on siin palju turiste. Eriti prantslasi, kuna nemad saavad siin paljudes kohtades hakkama ka prantsuse keelega. Tuleb tunnistada, et sellises "turistikohas" olemine on olnud isegi monusaks vahelduseks. Esiteks on juba lihtsam tanaval liikumine - valgetega ollakse harjunud ning sa ei ole enam nii suureks vaatamisvaarsuseks ja tahelepanu objektiks. Teiseks olen siin tutvunud paljude huvitavate inimestega ning seelabi kogunud erinevaid elulugusid: erinevaid pohjusi, miks "teel" ollakse ning erinevaid kogemusi Indiast.
Nii, et mitte mingil juhul ei ole ma oma teekonnal yksi. Veel vahem yksildane!
Yks tore koht, mille tahan ara mainida, on seesama Interneti kohvik (coffe.com), kus praegu bloggi toksin. See on mitteformaalne "foreign"-ite kogunemiskoht. Siin tutvud inimestega - saad kokku juba tuttavate nagudega ning kohtad uusi. Ohtuti kogunetakse siia, et valida tohutust DVD kollektsioonist valja moni film, mida koos vaadatakse. Siin on ylihea kohvi ning parim prantsuse sibulasupp, mida iganes soonud olen. Kui toit valmis, hyyab teenindaja "Liina, your food is ready!" Kas pole armas:) Siin kohtasin ka oma praegust landloard-i Manoj-d, parast mida kolisin oma nelja valge seinaga hotellitoast Manoj monusalt kodusesse guest house-i (kus on elutuba kus kylalised ohtuti kogunevad ning kook, kus saan hommikuti kaua tagaigatsetud putru keeta). Valja on kujunenud monusad igapaevased rutiinid, mis ikka tekivad, kui pikemalt yhes kohas paigale jaada.
Aga homme votan taas selga oma reisukoti ning asun teele. Sedakorda on terve paev ja yks oo busside ja rongidega reisimist, sihtpunktis vaike linn Chengannur (taaskord Kerala state-is). Hoiatan ette, et nyyd tuleb bloggi pidamisse pikem paus, kuna jargmised 10 paeva puudub mul kontakt valismaailmaga:) Nimelt teen ma Chengannuris labi 10 paevase Vipassana meditatsiooni kursuse, mis lyhidalt oeldes tahendab 10 paeva mitte raakimist ning ca 8-t tundi mediteerimist paevas:) Jep! veidike grazy, kindlasti palju eneseyletamist noudev ja ilmselt seetottu minule paris paslik!
Ja 16-ks veebruariks on mul pilet Bangkoki, seega jargmine sissekanne tuleb suure toenaosusega juba Taist!!




previous travel blog entry
Would you like to comment or ask a question?
Sign up for a free account, or sign in (if you're already a member).