Peale 2-aastast seiklemist oli aeg koju tulla..

Prnu
see all photos »

Oli aeg  tagasi tulla, sest juured olid ikkagi alles. USAs on tore noorena seigelda, aga mingi aeg tuleb piir ette, kus mõtled, et miks, kellele ja kus?

Kultuurishokist kui sellisest minu puhul rääkida ei saa. Mulle on alati Tallinn meeldinud ja ma ei läinud siit minema vastikusest kodumaa vastu, vaid pigem uusi kogemuse hankima, mida ma ka sain. 2 aastaga on kesklinn ikka päris ilusaks arenenenud...peaaegu nagu meka! Inimesed oskavad kyll tegelikult oma eluvaimu ja energilisust näidata kui vaja. Lihtsalt on harjutud olema oma koopas ja välja tullakse äärmisel juhul. Ja veel, mida ma täiega naudin, on söök! Lausa mõnuga käin väikestes kohvikutes keedukartuleid ja hakklihakastet söömas :) Pärast on ikka inimese tunne, mitte ei hakka keemia kõhus lulli lööma. Õnneks meil kiirsöögikultuurile suurt rõhku ei panda nagu läänekaldal, kus põhiline kriteerium on kiiresti ja palju. Portsjonid on XXL ja toidu säilivusaeg on hirmuäratavalt pikk. Kohukeste ja siidri vastu ei saa miski :)

see all photos »

See on kah positiivne, et meil pole liiga palju kirjut rahvast ja mis põhiline: seda musta trashikihti pole! Ok, leidub mustanahalisi, aga nad on ikka kultuursed võrreldes selle tänavakihiga, mis USAs ringi luusib. Rumeenlasi pole ka õnneks :D Põhimõtteliselt point on selles, et seda hinnata osata, mis meil on, tuleb natuke väljaspoolset elu uurida. Suurem osa eestlaseid tuleb siiski mujalt maailmast lõpuks koju tagasi. Käiakse kyll mingi aeg, aga kodu on ikkagi armas :)