Esimest korda.

Napisõnaliselt öelduna:

- Estonian Airi lennuk hilines - Berliin on sama külm kui Tallinn (ülla-ülla) - amerikaniseerumise tulemusel suudan saksa keelest vaid mõningaid sõnu meenutada ja kohalike kiirest kõnest jõuan välja noppida vaid osalised poindid - nädalavahetus on liiga lühike

+ Tallinnat ja Berliini lahutab vaid 1.45h + oli rõõm vahepeal nii harjumuspäraseks saanud kohti näha (Starbucks, Dunkin Donuts, Burger King, H&M) + jõuluturugudel olev hapukapsa aroom + edumeelne orienteerumine

Eelkõige oli meeldiv muidugi kaaslane (5+), kes üllatas mind sellise restorani külastusega, kus teenindavad nägemispuudega inimesed ning seetõttu on ka kliendid kottpimedas ruumis ja keskenduvad pigem maitseelamusele ja toidu mõistatamisele. Sakslased oskavad ka sõbralikud ja meeldivad teenindajad olla, muide. Vastukaaluks sellele, tekkis mul täna jälle küsimus seoses Eesti teeninduskultuuriga, et miks lähevad sellesse sfääri tööle inimesed, kes vihkavad kui neilt midagi küsitakse..veel hullem: kui nad peavad midagi kaugemalt tooma minema ja kõige-kõigem variant: kui ma kogemata lasin vale asja tuua ja nad peavad tagasi minema :D