|
|
Olemegi ringiga tagasi Bangalores. Tana on 26. jaanuar ja Republic Day of India. Paraadid, vastuvotud. Putin on ka Delhis paraadi vaatamas:)
Saatsime just ara Mardi ja Terri. Head reisikaaslased olid mul, seda tuleb tunnistada!! Aga, et nyyd algab mul "uus elu". Jalle:) Vaike arevus on sees, aga see on pigem ponevusest kui hirmust.
to be continued... (pean pisut motteid koguma:)
... jatkub!
Nagu lubatud olen pisut motteid kogunud. Mis ei tahenda, et olen istunud kulm kortsus, analyysinud ja vastuseid otsinud. Voib-olla lihtsalt yksi jaades pisut rohkem marganud, tahele pannud ja ennast korvalt vaadelnud.
Kohe-kohe saab Indias oldud 1 kuu. Kas poleks juba aeg osata vastata kysimusele: "noh, kuidas on?" voi "how do you like India?" ? Mulle tundub endiselt, et sellel kysimusele ei ole yhest vastust. Kylmaks ja ykskoikseks India sind ei jata - see on enam kui kindel. Yhes paevas voib olla nii palju erinevaid emotsioone, reaktsioone, motteid, tundeid... Paljud ytlevad, et ei ole olemas yhte Indiat, vaid Indiaid on mitu!! Olen sellega vagagi nous. Erinevatest osariikidest parit indud erinevad teineteisest nii oma etnilise paritolu, traditsioonide, keele, kultuuri kui ajaloolise ja poliitilise tausta poolest. Samas osariigis elavad indud jagunevad omakorda erinatesse kastidesse ning on erinevat usku. See koik kokku muudab pildi kirjuks, aga kui sellesse pisut syveneda, siis ka jube ponevaks. Kohati on raske moista, mis seda tohutut hulka inimesi siin yldse liidab?! See ei ole keel (India pohiseadus tunnistab 17 erinevat keelt, tegelikkuses on kasutusel 35 erinevat keelt, mida raagib yle miljoni inimese. Ja need ei ole erinevad dialektid - mida siin on muuseas kokku yle 22 000). See ei ole usk (pole yhte riigiuksu, vaid ilmselt on siin esindatud koik maailma usud ja uskumused). See ei ole etniline taust (ei saa teha mingit yldistust India "tyybi" osas). Vastuoluline on ka see, et samal ajal kui 940 miljonist elanikkust 51% on kirjaoskamatud, on siit parit ja siin oma hariduse saanud suurim hulk tunnustatud teadlasi ja insenese. Kogu see mastaapsus ja suurus on pisikesest Eestist parit eestlase jaoks kohati nii hoomamatu.
Eile siinses hullumeelses liikluses jalgrattaga soites jalgisin, kuidas see esialgu taieliku kaosena tunduv skeem toimib. See ongi nii, et esmapilgul naed vaid suurt segadust, kus puuduvad igasugused reeglid, igasugune kord voi systeem. Igayks arvestab vaid iseendaga ja oma vajadustega. Kuid samas koik toimib sujuvalt - ilma suuremate kokkupohgete, kaevibutuste voi vihaste pilkudeta. On mingid vaga yldised reeglid (a la vasakukaeline liikult, millest ka tegelikult alati kinni ei pea pidama:) ning sealt edasi laheb asi sujuvalt improviseeridas. Igayks yritab leida endale koige sobivama trajektoori ja liikumiskiiruse, poorates kaasliiklejatele tahelepanu ainult isekatel pohjustel - selleks, et kiiremini oma sihtpunkti jouda. Tundub, et sama skeem kehtib ka (suure yldistusena kyll) siinse yhiskonna kohta. Kogu selles kaoses on siiski mingi systeem, mis tootab ja toimib, kuid mis voorale jaab pikaks ajaks arusaamatuks.
Aga ma ei ole ikka vastanud kysimusele, kuidas mulle India meeldib:) Ma oskan praegu oelda nii palju, et mul on siin hea olla. On kindlasti palju asju, mis hairivad ja vahel isegi narvi ajavad. Aga siin tulebki mangu yks reisil olemise voludest. Mul on voimalus ise luua oma reaalsust. Kuna situatsioonid on uued, siis on lihtsam mitte kasutada vanu ja sissejuurdunud kaitumismustreid, mis naiteks kodustes olukordades on kohe kergelt varnast votta. Ehk siis, saan ise kujundada, kuidas ma mingeid olukordi votan, kuidas lasen sel endale mojuda ning sellest lahtuvalt ka kuidas ma otsustan reageerida. OK, olgem ausad, kui mul rongi- ja bussipiletite ajamine vottis peaaegu terve paeva, siis oli kindlasti hetki, mis ajasid ikka ilgelt narvi kyll:) Aga siis hingad korra rahulikult sisse-valja ning moistad, et siin kaivad asjad teistmoodi ning see, kas ma olen narvis voi mitte, ei muuda tegelikult midagi.
Olen endiselt arvamusel (nagu vist kirjutasin yhes oma esimestes sissekannetes), et inimesed siin yldjoontes sobralikud. Kui on mingi probleem voi kysimus, siis lahendus on lihtne - "talk to people!". Siin loevad palju tutvused voi kui keegi kohalik sind soovitab. Liiatigi ei leia sa ise neid "oigeid" kohti omal kael iialgi yles.
Indiale tuleb anda aega!! See on koht, mis "grows on you" ning mida pikemalt siin olla, seda rohkem meeldima hakkab. Saan aru, miks inimesed siia ikka ja jalle tagasi tulevad. Tulen ise ka:)




previous travel blog entry
Markuss says:
Hello babe Liinakene, ärka üles, jälle ei võta sa telefoni kui sulle helistatakse... täna juba mitu korda. Mõnus lugeda lugusid otse tiigri lõugade vahelt.